Allikas: euronews.com
Ursula von der Leyen on avalikustanud rea kauaoodatud ettepanekuid, et tulla toime ELi süveneva energiakriisiga ja ohjeldada hüppeliselt kasvavaid arveid, mis seavad Euroopa kodumajapidamised ja ettevõtted finantsstressi.
Euroopa Komisjoni president pakkus välja üleeuroopalise plaani elektritarbimise vähendamiseks, taastuvenergia ja tuumaenergia ülekasumite hinnalae kehtestamiseks, solidaarsusmehhanismi, et püüda kinni fossiilkütuste ettevõtete "massiivsest" ja "ootamatust" kasumist ning riigiabi programm, et süstida raskustes kommunaalettevõtetesse lisalikviidsust.
"Gaasiturgude manipuleerimisel on elektriturule ülekanduv mõju," ütles von der Leyen kolmapäeva pärastlõunal.
"Me seisame silmitsi kodumajapidamiste ja ettevõtete astronoomiliste elektrihindadega ning turu tohutu kõikumisega."
Von der Leyen pakkus välja ka Venemaa torugaasi impordi hinnalae, mille kehtestamine võib sundida Kremli vastumeetmetele ja gaasivood täielikult peatama.
"Me peame kärpima Venemaa tulusid, mida Putin kasutab selle julma Ukraina-vastase sõja rahastamiseks," ütles ta.
Viimastel kuudel on Gazprom vähendanud gaasivoogu läbi oma torujuhtmete, sulgedes määramata ajaks Nord Stream 1.
Selle tulemusena, selgitas von der Leyen, on Venemaa torugaasi osatähtsus EL-i koguimpordis langenud sõjaeelselt 40 protsendilt tänaseks 9 protsendile.
Ta ütles, et Norra on asendanud Venemaa bloki juhtiva gaasitarnijana.
President lisas, et tema teenistused uurivad ka võimalust kehtestada hinnalae kogu imporditavale gaasile, mis hõlmaks veeldatud maagaasi (LNG), mis on saanud võtmetähtsusega Venemaalt eemaldumisel.
Seda kaugeleulatuvat ülempiiri aga esialgu lauale ei pandaks.
"LNG on vähe ja seda saab erinevatesse piirkondadesse ümber suunata," ütles von der Leyen. "Soovime veeldatud maagaasi tarnijate jaoks konkurentsis püsida, kuid tagame, et meie makstavad hinnad poleks erakordselt kõrged, vaid korralikus vahemikus."
"Peame tipud tasandama"
Komisjoni juhi esitatud meetmed on kõik erandlikud ja peegeldavad tasakaalustamist vabaturule sekkumise ja energiavarustuse kindluse tagamise vahel.
Esimene ettepanek, elektrisääst, kehtestaks "kohustusliku eesmärgi" elektritarbimise piiramiseks tipptundidel, kui gaasi roll muutub liiga suureks ja arved paisuvad.
"See nõuab nõudluse nutikat vähendamist. Meil on vaja strateegiat elektri hinda juhtivate tippude tasandamiseks," ütles von der Leyen.
EL on juba kehtestanud vabatahtliku plaani vähendada gaasitarbimist 15 protsenti enne järgmist kevadet.
Teise ettepaneku eesmärk on piirata nn inframarginaalsete generaatorite, st nende, kes ei kasuta gaasi elektri tootmiseks, näiteks taastuvenergia, tuumaenergia ja kivisüsi, ülekasutamist ning nende tootmiskulud on oluliselt madalamad.
Kuna elektri lõpliku hinna määrab nõudluse rahuldamiseks alati kõige kallim kütus – antud juhul gaas –, saavad need inframarginaalsed generaatorid "tulusid, millest nad ei osanud unistadagi ja mida nad ei saa nii kiiresti uuesti investeerida," ütles von der Leyen.
Elektri lõpphinna ja veel määratlemata ELi ülempiiri vahe tekitaks valitsustele lisavahendeid, mida siis kasutataks abivajavate tarbijate toetamiseks.
"Tarbijatel on nüüd aeg vähese süsinikdioksiidiheitega energiaallikate madalatest kuludest kasu saada," ütles von der Leyen.
Sarnast mehhanismi saaks rakendada nafta ja gaasiga kauplevate fossiilkütuste ettevõtete suhtes, kuid see oleks suunatud nende deklareeritud kasumile, mitte turu dünaamikale.
Viit ideed arutavad ELi energiaministrid edasi reedel erakorralisel koosolekul, kus poliitikutelt oodatakse komisjonile selgema poliitilise mandaadi andmist, kuidas edasi liikuda.
Arvestades liikmesriikide erinevat sõltuvuse taset, on Venemaa gaasi ülemmäär tõenäoliselt kõige enam lahkarvamusi tekitav ettepanek. Eelmisel nädalal teatas Ungari uuest lepingust Gazpromiga täiendava 5,8 miljoni kuupmeetri gaasi saamiseks päevas.
Kui meetmed on kokku lepitud, saab need kiiresti kasutusele võtta kiirmenetluse korras.
Komisjoni ametnikud olid varem tagasi lükanud muud drastilised ettepanekud, nagu süsinikdioksiidi heitkoguste lubade toetused või hulgimüügituru täielik peatamine.
Samuti lükkas juht tagasi võimaluse rakendada Pürenee mudelit – subsideeritud gaasihindade ülempiiri – kogu EL-i turul, kartes, et see soodustab gaasi tarbimist ja muudab riigid haavatavamaks Venemaa tarnemanipulatsioonide suhtes.
Von der Leyen ja tema meeskond on viimastel päevadel olnud kriitika sihtmärgiks, nii Euroopa Ülemkogu president Charles Michel kui ka Belgia peaminister Alexander De Croo taunivad hilist kollektiivset reageerimist energiakriisile.
Turu sekkumine "tulnuks teha varem ja on kahju, et see nii kaua aega võttis," ütles De Croo.
