Suurema EL H2 panga oksjoni puhul võib siiski tasuda alla 1 euro/kg

Allikas: argusmedia.com

Pilootprojekti tulemusena toetab EL seitset taastuvvesiniku projekti Hispaanias, Portugalis, Norras ja Soomes kogusummas 720 miljonit eurot (768 miljonit dollarit), mis makstakse välja fikseeritud lisatasuna iga aasta jooksul toodetud kilogrammi kohta. 10-aastane periood. Euroopa Komisjon valis välja projektid, mis taotlesid kõige vähem toetust ja oksjoni hinnaks kujunes 0,48 €/kg, mis on tunduvalt alla pakkumise ülemmäära 4,50 €/kg.

Teisel oksjonil, mis toimub selle aasta lõpus, on kavandatud palju suurem eelarve, umbes 2,2 miljardit eurot. See võib avada ukse vähem konkurentsivõimeliste pakkumistega projektidele, kuid arendajad peavad siiski pakkuma alla 1 euro/kg, näitavad komisjoni avaldatud andmed.

Kui pilootprojektis oleks "parimate järgmiste projektide" jaoks olnud saadaval veel 2,2 miljardit eurot, mis tooks kogueelarve ligi 3 miljardi euroni, oleks oksjon lõppenud umbes 1 euroga kilogrammi kohta, näitavad andmed.

Hispaania projektid oleksid olnud suuremast eelarvest peamised kasusaajad. Kuid see oleks vabastanud ka toetused projektidele, mis ei toonud pilootprojektis võitjaid, sealhulgas Saksamaa, Prantsusmaa, Austria ja Holland. See viitab sellele, et nende riikide projektid võivad saada toetusi teisel oksjonil. Sellegipoolest peavad mõned pilootprojektis osalenud Saksa projektid saama raha eraldiseisvast 350 miljoni euro suurusest eelarvest, mille Berliin eraldas, mis tähendab, et nad ei saa järgmises voorus osaleda.

Igal juhul võib teine ​​voor langeda isegi alla 1 euro/kg, kui arendajad oma pakkumisstrateegiaid nüüd üle vaatavad, on neil piloodilt märke selle kohta, kui madalale nad võivad minna. Selliseid suunaviitasid ei olnud esimeses voorus saadaval, välja arvatud eelmisel aastal Taanis toimunud oksjonil, millel olid sarnased parameetrid – mis näitas, et vesinikupanga pilootprojekti võitnud pakkumised jäid tõenäoliselt tunduvalt alla 1 euro/kg.

Komisjon kavatseb teise vooru jaoks mõningaid abikõlblikkuse kriteeriume karmistada, mis võib takistada mõne projekti uuesti osalemist. Dokumendi eelnõu kohaselt peaksid teise vooru võitjad oma tehased kasutusele võtma kolme aasta jooksul, võrreldes pilootprojekti viie aastaga. Ja arendajad peaksid andma lõpetamistagatise, mis võrdub 10 protsendiga taotletud toetustest, võrreldes 4 protsendiga. Teisel oksjonil on eelnõu põhjal ka madalam pakkumise ülemmäär 3,50 €/kg, kuigi tõenäoliselt ei õnnestu seda edukate taotluste alusel testida.

Eelarve ebakindlus

Kui komisjoni varasemates kommentaarides pakuti teise vooru eelarveks ligikaudu 2,2 miljardit eurot, siis eeskirjade eelnõu jätab täpsed vahendid lahtiseks.

Komisjon määras algselt piloodi jaoks 800 miljonit eurot ja võib teise ringi täiendada kasutamata jäänud 80 miljoni euroga.

Ta kavatseb eraldada määramata osa eelarvest eranditult meretranspordile suunatud projektide jaoks, lisades sellega teatava keerukuse.

Austria kavatseb teisel oksjonil täiendada 400 miljoni euroga, samas kui teised, näiteks Belgia, võiksid eeskuju järgida.

Nõela liigutamine

Kuigi katseoksjoni pakkumised jäid tunduvalt alla ülemmäära – ja seda tehakse kindlasti ka teises voorus –, piisab vahenditest vaid murdosa ELi 10 miljoni tonni aastas taastuva vesiniku tootmise eesmärgist 2030. aastaks.

Katseoksjonil subsideeritakse seitsme valitud projekti toodangut 1,58 miljonit tonni ehk 158 000 t aastas – eeldusel, et nende tagatud toetus on piisav nende kavandatud ehitamiseks.

Kui pilootprojekti parimad järgmised projektid kordaksid oma pakkumisi 2,2 miljardi euro suuruses teises voorus, võiks voor toetada ligi 300 000 tonni aastas.

Kuigi see tõstaks subsideeritud toodangu mõlemal oksjonil peaaegu 460 000 tonnini aastas, jääks see siiski alla 5% eesmärgist 10 miljonit tonni aastas.

Eeldades, et esimeses voorus välja jäänud arendajad langetavad teises ja edukate pakkumiste mahuga kaalutud keskmine on kooskõlas piloodi €0.45/kg, 480,000 t/a saaks subsideerida. Koos pilootprojektiga annaks see 640 000 tonni aastas ehk veidi üle 6% ELi eesmärgist, kuigi lisaraha Saksamaalt, Austrialt ja potentsiaalselt teistelt riikidelt võiks seda veelgi tõsta.

EL loodab, et sellest esialgsest tegevustoetusest koos kapitalikulude, infrastruktuuri arendamise ja nõudluse poole suunatud algatustega piisab sektori käivitamiseks ning teised projektid järgnevad ka ilma vesinikupanga toetuseta.

Autor Stefan Krumpelmann